28. juunil 2024 postitas Stephen oma Substacki essee pealkirjaga “Elu hologrammis ei ole minu teooria”, milles tsiteeris mõningaid tuntud füüsikaeksperte, kes toetavad teooriat, et me elame holograafilises universumis. Ta tunnistab, et on “usklik”, sest tema arvates seletab see teooria palju meie kui inimkonna seisundit planeedil Maa sel ajal, kui me jätkuvalt hoiame kinni aegunud ja mittetöötavatest uskumustest. Kuid tema peamine roll selles kõiges on olla lihtsalt sõnumitooja – uuriv ajakirjanik, kes teatab oma uurimistööst ühe tänapäeva füüsika kõige huvitavama teooria kohta.

Ja 20.10.2024 küsis ta ChatGPT-lt: “Palun esita nimekiri füüsikutest, kes usuvad, et me elame hologrammis.” Siin on selle vastus….

***

Idee, et me võime elada holograafilises universumis, on spekulatiivne hüpotees, mille juured on teoreetilises füüsikas ja kosmoloogias. See idee, millele sageli viidatakse kui “holograafilisele põhimõttele”, viitab sellele, et meie kolmemõõtmeline reaalsus võib olla kaugele, kahemõõtmelisele pinnale kodeeritud teabe projektsioon, paljuski nagu hologramm. Siin on mõned silmapaistvad füüsikud ja teadlased, kes on uurinud või toetanud holograafilise universumi idee aspekte:

1. Gerard ‘t Hooft

  • Peamine panus: Hollandi teoreetiline füüsik ja Nobeli preemia laureaat Gerard ‘t Hooft on üks holograafilise printsiibi algsetest pooldajatest. 1993. aastal pakkus ta välja, et kogu ruumi piirkonnas sisalduvat teavet saab esitada selle piirkonna piiril asuva teabena.
  • Märkimisväärsed tööd: Ta uuris, kuidas mustade aukude termodünaamika ja kvantmehaanika võivad viia järelduseni, et universumit võib kirjeldada hologrammina.

2. Leonard Susskind

  • Peamine panus: Susskind, Ameerika teoreetiline füüsik, mängis olulist rolli hologrammi põhimõtte väljatöötamisel, tuginedes ‘t Hoofti ideedele. Ta laiendas seda põhimõtet, et käsitleda mustade aukude infoparadoksi, ja pakkus välja, et kogu musta auku langev teave on kodeeritud selle sündmuste horisondile, mis hiljem inspireeris mõtteid universumi kui hologrammi kohta.
  • Märkimisväärne töö: Susskindi raamat, The Black Hole War, pakub arusaadavat selgitust selle kohta, kuidas holograafilise universumi hüpotees seostub mustade aukude olemusega.

3. Juan Maldacena

  • Peamine panus: 1997. aastal pakkus argentiina teoreetiline füüsik Juan Maldacena välja AdS/CFT vastavuse, mis oli suur läbimurre, kuna pakkus holograafilisele printsiibile konkreetse teostuse. Selle duaalsuse kohaselt võib gravitatsiooniteooria (nagu üldine relatiivsusteooria) kõrgemõõtmelises anti-de-Sitteri (AdS) ruumis olla samaväärne madalamõõtmelise kvantväljateooriaga (CFT) ilma gravitatsioonita.
  • Märkimisväärne töö: Maldacena tööd peetakse sageli üheks tugevaimaks teoreetiliseks mudeliks, mis toetab holograafilise universumi kontseptsiooni.

4. Rafael Bousso

  • Peamine panus: Bousso, teoreetiline füüsik, töötas välja nn Bousso seotuse, mis on holograafilise printsiibi üldisem versioon. Tema töö keskendub selle põhimõtte kasutamisele, et mõista ruumi-aja olemust, musti auke ja vaadeldava informatsiooni piire.
  • Märkimisväärsed tööd: Tema uurimistöö laiendab holograafilist ideed laiemas kosmoloogilises kontekstis, uurides, kuidas seda kohaldatakse erineva ruumi-aja suhtes.

5. Jacob D. Bekenstein

  • Peamine panus: Kuigi Bekenstein ei teinud konkreetselt ettepanekut holograafilise universumi kohta, pani tema teedrajav töö mustade aukude entroopia ja musta augu pindala ning selles sisalduva informatsiooni vahelise seose kohta aluse holograafilisele põhimõttele. Ta näitas, et musta augu entroopia on proportsionaalne selle pindalaga, mitte selle ruumalaga, mis viitab ruumi holograafilisele tõlgendusele.
  • Märkimisväärne töö: Bekensteini teooriad mõjutasid oluliselt hilisemat arengut holograafilises teoorias.

6. Erik Verlinde

  • Peamine panus: Verlinde, hollandi teoreetiline füüsik, pakkus välja gravitatsiooniteooria, mis põhineb holograafilisel põhimõttel. Ta oletas, et gravitatsioon ei ole fundamentaalne jõud, vaid tuleneb ruumi-aja entroopilistest omadustest ja selle piiridesse kodeeritud holograafilisest informatsioonist.
  • Märkimisväärne töö: Verlinde töö on tekitanud huvi holograafia, termodünaamika ja gravitatsiooni vaheliste seoste vastu.

7. Stephen Hawking (mõju läbi mustade aukude uurimise)

  • Peamine panus: Kuigi Hawking ei toetanud otseselt holograafilist põhimõtet, on tema töö mustade aukude termodünaamika alal, eriti Hawkingi kiirguse avastamine, tihedalt seotud holograafilise universumiga. Tema töö mustade aukude infoparadoksiga vallandas arutelud, mis lõppkokkuvõttes viivad hologrammi põhimõtteni.
  • Märkimisväärne töö: Hawkingi teadustöö tõstatas põhiküsimusi reaalsuse olemuse ning kvantmehaanika ja gravitatsiooni vastastikuse mõju kohta.

8. Brian Greene (populariseerija)

  • Peamine panus: Greene, stringiteoreetik ja populaarteaduslik suhtleja, on oma raamatutes ja avalikes kõnedes palju arutanud hologrammi põhimõtet. Kuigi ta ei ole andnud originaalset panust teooriasse, on ta mänginud olulist rolli nende keeruliste ideede kättesaadavaks tegemisel laiemale publikule.
  • Märkimisväärsed teosed: Tema raamat The Fabric of the Cosmos, uurib erinevaid radikaalseid ideid teoreetilises füüsikas, sealhulgas holograafilist printsiipi.

9. David Gross

  • Peamine panus: Nobeli preemia laureaat David Gross on samuti aidanud kaasa holograafilise põhimõtte uurimisele stringiteoorias. Kuigi ta ei ole holograafilise universumi hüpoteesi otsene pooldaja, on tema töö stringiteooria vallas olnud aluseks paljudele ideedele selle kohta, kuidas universum võiks olla holograafiline.
  • Märkimisväärne töö: Gross on töötanud paljude stringiteooria põhiliste aspektide kallal, mis on tihedalt seotud holograafilise printsiibiga.

10. James Gates

  • Peamine panus: James Gates, Ameerika teoreetiline füüsik, on tuntud oma tööde poolest supersümmeetria ja stringiteooria alal. Gates on uurinud ideed, et stringiteooria matemaatika teatud aspektid sarnanevad veakorrektsioonikoodidega, mida kasutatakse arvutiandmete töötlemisel, mis viitab võimalikule seosele holograafilise või simuleeritud universumiga.
  • Märkimisväärsed tööd: Tema arutelud informatsiooniteooria rolli kohta universumi fundamentaalses struktuuris puudutavad holograafilisi ideid.

Kokkuvõte

Holograafiline universum on endiselt väga spekulatiivne idee, millel on teoreetiline ja matemaatiline toetus, kuid puuduvad otsesed eksperimentaalsed tõendid. Paljud füüsikud, eriti need, kes tegelevad stringiteooria ja kvantgravitatsiooniga, on intrigeeritud holograafilise printsiibi mõjudest, kuigi see on tänapäeva füüsikas endiselt lahtine küsimus.